Valdiivia jänesekapsas
Valdiivia jänesekapsas - Oxalis valdiviensis.
Kiirekasvuline elegantne suvelill kõrgusega 25-30 cm. Vähenõudlik ja varjutaluv taim, mis õitseb juunis- juulis. Kasvatatakse kiviktaimlates, lillepeenardes, rippkorvides ja rõdukastides.
Ladinakeelne nimi viitab taime hapule maitsele, ladina keeles oxys on "terav". Tavaline jänesekapsas (Oxalis acetosella), mida me kohtame meie metsades on laialdaselt tuntud jänesekapsana. Saksamaal tuntakse teda hapuristikuna.
Jänesekapsa leht meenutab ristiku lehte, mida on kujutatud Iirimaa vapil ja mis on selle maa sümboliks. Sugukonda kuulub ligi 800 liiki, mis kasvavad Lõuna Aafrikas, Lõuna- ja Kesk Ameerikas ning ainult mõned liigid kasvavad Kesk- Euroopas.
Valdiivia jänesekapsas - omab helerohelisi lehti pikkadel roodudel (30-35 cm) ja kuldkollaseid õisi punaste triipudega. Kasvatatakse äärelillena ja gruppides murus ning peenardel.
Kasvuala: kasvab päikese käes, poolvarjus ja varjus.
Muld: eelistab neutraalset või vähehappelist hea drenaaþiga viljakat aiamulda kuhu on lisatud turvast ja komposti.
Hooldus: kuna jänesekapsad on sooja armastavad, tuleb taimed talveks multðida ja katta.
Paljundamine: mugulate või juurestiku jagamisega ja seemnetega. Jagatud osad istutatakse mulda sügisel septembris 8 cm sügavusele vahekaugusega üksteisest kuni 10 cm.
Kiirekasvuline elegantne suvelill kõrgusega 25-30 cm. Vähenõudlik ja varjutaluv taim, mis õitseb juunis- juulis. Kasvatatakse kiviktaimlates, lillepeenardes, rippkorvides ja rõdukastides.
Ladinakeelne nimi viitab taime hapule maitsele, ladina keeles oxys on "terav". Tavaline jänesekapsas (Oxalis acetosella), mida me kohtame meie metsades on laialdaselt tuntud jänesekapsana. Saksamaal tuntakse teda hapuristikuna.
Jänesekapsa leht meenutab ristiku lehte, mida on kujutatud Iirimaa vapil ja mis on selle maa sümboliks. Sugukonda kuulub ligi 800 liiki, mis kasvavad Lõuna Aafrikas, Lõuna- ja Kesk Ameerikas ning ainult mõned liigid kasvavad Kesk- Euroopas.
Valdiivia jänesekapsas - omab helerohelisi lehti pikkadel roodudel (30-35 cm) ja kuldkollaseid õisi punaste triipudega. Kasvatatakse äärelillena ja gruppides murus ning peenardel.
Kasvuala: kasvab päikese käes, poolvarjus ja varjus.
Muld: eelistab neutraalset või vähehappelist hea drenaaþiga viljakat aiamulda kuhu on lisatud turvast ja komposti.
Hooldus: kuna jänesekapsad on sooja armastavad, tuleb taimed talveks multðida ja katta.
Paljundamine: mugulate või juurestiku jagamisega ja seemnetega. Jagatud osad istutatakse mulda sügisel septembris 8 cm sügavusele vahekaugusega üksteisest kuni 10 cm.
Eng.: Chilean Yellow Sorrel. Suom.: Chilenkäenkaali. Sven.: Chilensk Guldoxalis.